Kuidas hooldada kodumuru?

Eksole ju meil kõigil igast suvest meeles, kuidas me niitsime kodumuru, kuidas me lapsena jooksime paljajalu muru peal.

Soovitame käia ka täiskasvanuna rohkem paljajalu muru peal. See ei ole mitte ainult tervislik, vaid ka mõnus. Mõnus on ta loomulikult siis kui tegemist on korralikult hooldatud muruga.

Selles artiklis kirjutame natuke kodumuru hooldamisest. Loodame, et siit leiab kasulikku iga muru omanik aga kindlasti soovitame lugeda seda materjali ka meie klientidel kellele oleme just külvanud muru.
Sest hästi hooldatud muru peal on tore aega veeta ning uhke vaadata ka.

Uus kodumuru.

Õnnitleme teid värske kodumuru puhul. Aga selleks, et muru püsiks ilus meil igal suvel tuleb tema eest ka natuke vaeva näha. Tuleb teada millal ja kuidas teha erinevaid hooldustöid (s.o niitmine, kastmine, väetamine, õhustamine jne.) Ja umbrohi !!!
Ärge laske ennast heidutada umbrohust, mis kipub kasvama teie uuel murul.

Umbrohi.

Teie koduaia muru on rajatud ilmselt haritud põllumullale. Ka kõige paremini haritud muld sisaldab umbrohtu.
NB! Mitte mingil juhul ärge hakake umbrohtu käsitsi või erinevate abivahenditega välja kiskuma. Nii tõmbate koos umrohuga ka kümneid noori murutaimi kaasa ning murusse jäävad mustad augud. Enamik nendest umbrohu taimedest on üheaastased taimed. Need on isegi kasulikud murus, pakkudes noorele murutaimikule kaitset kõrvetava päikese eest, hoides ära mullaerosiooni ja tugevate vihmahoogude tekitatud kahju. Üheaastased umbrohud hävitatakse ära niitmisega. Õige niitmistehnika valikul jääb umbrohu taimi murus üha vähemaks.

Kastmine.
Muruseemned idanevad olenavalt erinevatest murutaimedest 2-3 nädalat. (nt. punane aruhein tuleb 4-5 päevaga). Selle aja jooksul ei tohi idanev murutaim mitte mingil juhul läbi kuivada. See tapab noore murutaime. Kasta tuleb põhjalikult. Mullapind peab olema 10-15cm sügavuselt märg. Vihmutamisel ei tohi vesi voolama hakata, see viib muruseemne hunnikusse kokku.
Soovitav on iga päev jälgida (katsuda), kas muru pind on piisavalt märg. Kevadel ja sügisel külvatud muru aitab kasta ka vanajumal tavaliselt. Aga keset suve külvatud muru võib kergesti läbikuivada.

Rukman soovitab: Noort muru on soovitav vee kokkuhoiu eesmärgil kasta õhtul või varahommikul, siis aurustub vesi aeglasemalt.

Esimene niitmine.
Soovitame muru niita esmakordsel siis kui murutaim on 6-10cm kõrgune. Seda saate teha umbes 5-6 nädalat peale külvi. Niida muru 4-5cm kõrguseks. Soovitame vähemalt esimest niidet teha kerge muruniidukiga, mis ei vigasta noori taimi. Niiduki terad peavad olema väga teravad, vastasel juhul hakkab niiduk murutaimi välja kiskuma.
Esimesel külviaastal kasvab kindlasti umbrohi kiiremini kui muru. Umbrohtu ei tohi mitte mingil juhul hakata välja juurima.
Rukman Soovitab: Ära lase umbrohul õitsema minna, muidu jõuab umbrohi ennast uuesti ja uuesti külvata. Niida umbrohi enne õitsema minemist.
Esimesel niitmisel võiks niita kogumiskastiga niidukiga või siis riisuda muruniide kokku pärast niitmist ning nt. kompsteerida. Juba tihedaks kasvanud murule võib niite vabalt järgi jätta – see on murutaimedele kasulik (toitained mullas).

Niitmine hiljem.
Muru peab olema niitmisel kuiv.
Muruniite võib jätta vabalt vanemal murul maha (ei pea muruniidet ilmtingimata kokku korjama) Muruniide annab sinu murule pinnasesse jõudes toitaineid.
Soovitatav on niita pilves ilmaga või õhtusel ajal.
Et hoida oma muru ilusana on soovitavaks niitmiskõrguseks 4-5cm. Madalamalt niitmine kurnab taime ning liiga harv niitmine samuti. Madalamalt niites on vaja anda lisaväetist.

NB! Niita tuleks vastavalt kasvukiirusele ja vajadusele aga mitte harvem kui nädalas korra.
Hooaja viimane niitmine tee nii, et taimed jääksid talvepuhkusele 6-7cm pikkustena.
Liiga pikad taimed vajuvad talvitudes pikali ning liiga lühikesed võivad saada külma.

Väetamine.

Muru saab normaalselt areneda ja hea välja näha ainult siis, kui ta on pidevalt varustatud vajalike toitainetega. Mida sagadamini muru niidetakse, seda suurem on murutaimede lämmastikutarve. Lämmastikupuudust näitab taimede kollakas või heleroheline lehevärv.
Samas ei ole hea aga liigne väetamine.
Soovi korral teeb Rukman Haljastus OÜ aednik mullaanalüüsidest lähtuvalt muru väetamisplaani kogu vegetatsiooniperioodi kohta.
Kevadel ja suve esimesel poolel tuleks väetada lämmastikurikka väetisega. (nt. 20-8-12 N;P;K) Lämmastik annab murule ilusa sügavrohelise värvuse.
Suve teisel poolel ei tohiks kasutada enam lämmastikurikast väetist kuna see ei mõju taimede talvekindlusele hästi. Siis tuleks kasutada Kaaliumirikast väetist. (nt. 2-11-22 N;P;K) Kaalium tugevdab taime vastupanuvõimet põuale ja talvekülmadele.
Tagumine aeg muru väetamiseks on September. Septembris viimase väetisena kasutage sügisväetist. Muru soovitame väetada 3-4 korda hooaja jooksul.
Väetis tuleb laotada ühtlaselt maapinnale!

NB! Muru ei tohi kunagi väetada siis kui taimed on märjad (niisked), sest see võib murutaimi oluliselt kahjustada, isegi kõrvetada.

Õhustamine.

Milleks muru õhustada?
Vanadel ebakorrapäraselt hooldatud murudel ja tugevalt koormatud murudel ei aita ainult niitmisest, kastmisest ja väetamisest, et muru oleks ilus ja korras. Kui pinnas on liiga tihenenud siis tekib sinna peale kergesti vildi taoline kiht vanast niidetud rohust, seejärel sammal ja siis umbrohtub muru kiiresti. Sellistele murudele aitab muru õhustamine. Õhustamist soovitame teha kevadel kui taimed on alustanud kasvu.
Õhustamise abil õhustatakse muru pealmist pinda ja eemaldatakse ühtlasi vana kulu ning sammal. Vajadusel tuleb esimene niitmine ära teha ning alles seejärel õhustada. Pärast õhustamist tuleb muru väetada, liivatada ja kasta. Õhustamist ei tehta märja ilmaga, ega ka mitte põuaperioodil. Sambla eemaldamisest tekkinud tühimikkudesse tuleb teha kiiresti pealekülv, et umbrohud ei saaks murusse tungida. Murul tohib uuesti käia, kui see on taastunud.
Muru liivatamine on eriti oluline rasketel ja savistel pindadel. Liivatamine parandab muru poorsust ning vee ja toitainete liikumist mullas.
Rukman Soovitab: Õhustamist ja sambla eemaldamist viiakse läbi spetsiaalse masinaga aga kõige parema tulemuse annab väiksematel pindadel hargiga auke maasse lüües.

NB! Kui aiatööd kasvavad üle pea või ei ole lihtsalt nii palju aega töö ja laste kõrvalt , et korralikult hooldada oma aeda siis siin saame meie olla teile abiks. Võibolla soovite rajada kiviktaimla, rajada köögivilja peenra või lihtsalt niita muru – Rukman Haljastus OÜ aednik tuleb teile appi.

Sellisel juhul Võtke meiega palun ühendust.

Tervendavat ja ilusat aeda ning kõike head soovides,

Rukman Haljastus OÜ

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *